Popular Keywords: old books, old book, cook books, poetry, find books, travel books, book search, bargain books, cheap books, inexpensive books, book compare, book comparison, comics, books and collectibles book, books, new books, new book, used books, used book, rare books, rare book, second hand books, second hand book, out of print books, out of print book, textbooks, used textbooks, cheap textbooks, college textbooks

Keemia

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainetete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Keemia põhiharud on anorgaaniline, orgaaniline, füüsikaline ja analüütiline keemia.

Table of contents

1 Keemia ajalugu
2 Aineklassid

2.1 Molekuli ehituse ja keemiliste omaduste järgi
2.2 Rolli järgi
2.3 Füüsikalise oleku järgi

3 Keemiline side
4 Osakesed
5 Protsessid
6 Suurused
7 Ained
8 Sulamid
9 Teisi mõisteid
10 Keemikuid
11 Keemilised elemendid
12 Keemiliste elementide klassid

Keemia ajalugu

Keemia on alguse saanud avastusest, et tule mõjul võib üks aine muunduda teiseks.

Egiptuses, Hiinas ja Indias osati juba mitu tuhat aastat eKr sulatada maakidest metalle ning valmistada nende sulameid, klaasi ja emaili.

Keskajal püüdis alkeemia avastada tarkade kivi (millega loodeti väheväärtuslikke metalle kullaks muuta, leida universaalset lahustit ning valmistada nooruse eliksiiri.

Murrang keemia arengus toimus 16. sajandil, kui haigeravis hakati kasutama keemilisi aineid. Tekkis iatrokeemia, mis põhjendas haigusi mõne elemendi vähesuse või liigsusega organismis. Laienes keemia rakendamine tööstuses.

Lõplikult vääras alkeemia seisukohad 1710 tekkinud flogistoniteooria: arvati, et ainest eraldub oksüdeerumisel (põlemisel) ja ainega liitub redutseerumisel flogiston (tuleaine).

Flogistoniteooria hääbus alles 18. sajandi teisel poolel, kui hakati rakendama kvantitatiivseid uurimismeetodeid. Võeti kasutusele aatommassi (aatomkaalu) mõiste, keemiliste elementide tähistamise süsteem ning uus keemiaterminoloogia, esitati orgaaniliste ühendite struktuuri teooria põhiseisukohad, avastati perioodilisusseadus ja koostati keemiliste elementide perioodilisussüsteem.

19. sajandi teisel poolel hakkas arenema füüsikaline keemia.

Aatomiteooria alusel tekkis 20. sajandi alguses nüüdisaegne teoreetiline keemia. Eriti hoogsasti on viimasel ajal edenenud füüsika ja bioloogiaga piirnevad teadusalad biokeemia ja keemiline füüsika.

Füüsikalise oleku järgi

aerosool - emulsioon - lahus - suspensioon - vaht

Aktiinium - Alumiinium - Ameriitsium - Antimon - Argoon - Arseen - Astaat - Baarium - Berkeelium - Berüllium - Bohrium - Boor - Broom - Darmstadtium - Dubnium - Düsproosium - Einsteinium - Elavhõbe - Erbium - Euroopium - Fermium - Fluor - Fosfor - Frantsium - Gadoliinium - Gallium - Germaanium - Hafnium - Hapnik - Hassium - Heelium - Holmium - Hõbe - Indium - Iriidium - Jood - Kaadmium - Kaalium - Kaltsium - Kloor - Koobalt - Kroom - Krüptoon - Ksenoon - Kuld - Kuurium - Lantaan - Lavrentsium - Liitium - Luteetsium - Lämmastik - Magneesium - Mangaan - Meitneerium - Mendeleevium - Molübdeen - Naatrium - Neodüüm - Neoon - Neptuunium - Nikkel - Nobeelium - Nioobium - Osmium - Pallaadium - Plaatina - Plii - Plutoonium - Poloonium - Praseodüüm - Promeetium - Protaktiinium - Raadium - Raud - Reenium - Roodium - Rubiidium - Rutherfordium - Samaarium - Seaborgium - Seleen - Strontsium - Süsinik - Tallium - Tantaal - Tehneetsium - Telluur - Terbium - Tina - Titaan - Toorium - Tseerium - Tseesium - Tsink - Tsirkoonium - Tuulium - Uraan - Vanaadium - Vask - Vesinik - Vismut - Volfram - Üterbium - Ütrium

Keemiliste elementide klassid

Metall